Looduskaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (Natura hindamine)

Eelnõuga vähendatakse bürokraatiat ja halduskoormust ning muudetakse keskkonnamõju hindamine teatud olukordades lihtsamaks. Nimelt saab Natura 2000 alade tegevuste mõju hakata hindama senisest keskkonnamõju hindamisest eraldi. Praegu tuleb seda teha koos ning protsess on mahukam ja bürokraatlikum. Tulevikus, juhul kui tegevused ei mõjuta loodust laiemalt, näiteks ei mõjuta vee, õhu, mulla seisundit, saab need protsessid lahutada ja Natura 2000 alade tegevuste hindamine viia läbi eraldi. Eelnõuga täpsustatakse kehtivaid Natura hindamise etappe, milleks on eelhinnang, asjakohane hindamine ja Natura erandi menetlus, näiteks lisatakse eelhinnangu ja asjakohase hindamise aruande avalikustamise kohustus ja tähtajad, uuringute kooskõlastamine keskkonnaametiga jms. Muudatused vähendavad oluliselt halduskoormust ja kulusid, samuti saab kavandatava tegevuse mõjusid hinnata oluliselt kiiremini. Eelnõu näeb Natura 2000 aladel ette metsaelupaikade range kaitse. Majanduslik raie keelatakse. See on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega, milles heidetakse Eestile ette, et siin ei hinnata piisavalt majandustegevuse, muuhulgas ka metsaraie negatiivset mõju Natura 2000 loodusväärtustele. Erandina on lubatud näiteks küttepuude võtmine kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndisse jäävates metsaelupaikades. Metsateatist esitamata võib raiuda kuni viis tihumeetrit küttepuid hektarilt, kuid mitte rohkem kui 20 tihumeetrit puitu kinnistu kohta aastas. Hoiualal ja sihtkaitsevööndis küttepuid raiuda ei tohi. Muudatus vähendab halduskoormust. Seletuskirja kohaselt jääb kaitsealade ja püsielupaikade piiranguvööndisse ja hoiualadele Natura metsaelupaiku 2024. aasta märtsi seisuga kokku 53 000 hektarit, erametsamaal puudutab muudatus metsaelupaiku kokku 11 700 hektari ulatuses. Piirangutega aladel on 2025. aastast juba suurendatud piiranguvööndi ja hoiuala erametsatoetust 60 eurolt 160 eurole hektari kohta aastas ehk see on samas suuruses kui kompensatsioon sihtkaitsevööndis. Eelnõuga täiendatakse maamaksuseaduses nende alade loetelu, mille eest maamaksu ei maksta, ja lisatakse sinna Natura 2000 võrgustiku kaitseala ja püsielupaiga piiranguvööndi ning hoiuala metsaelupaigatüüpide esinemisalad, ehk need on võrdsustatavad sihtkaitsevöönditega. Eelnõu järgi toimub metsateatistega seonduv menetlus edaspidi metsaregistris, kus on seotult kättesaadavad kõik menetlusteated ja dokumendid.