Tsiviilkriisi ja riigikaitse seadus

Kriisiõiguse revisjoni tulemusena valminud eelnõu, mis koondab kehtivad kolm seadust (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus ja hädaolukorra seadus) tervikuks. Eelnõu lihtsustab põhiseaduses nimetatud erikordadeks (eriolukord, erakorraline seisukord, sõjaseisukord) valmistumist, juhtimist ja süstematiseerib nende lahendamiseks kohaldatavaid meetmeid. Suurendab kriisideks valmisolekut kogu laia riigikaitse ulatuses. Tekib terviklik õigusruum ühtse mõisteaparaadiga ja ühetaolise lahendamise korraldusega. Kasutusele võetakse tsiviil- ja riigikaitsekriise ühendav koondnimetus „kriisiolukord“ ning seniseid riigikaitseülesandeid, ülesandeid hädaolukorras ja elutähtsaid teenuseid ühendav termin „püsiv kriisiülesanne“. Püsiva kriisiülesandega asutused osalevad ühtses planeerimisprotsessis, ja tagavad uue ülesandena oma toimepidevuse, st mõtlevad läbi personali kriisirollid, tagavad kriisi lahendamiseks või mõjude leevendamiseks vajalikud vahendid-varud ja tegelevad võimalike riskide maandamisega. Kriisiülesanne suurendab laia riigikaitse osaliste rolliselgust kriisides. Muuhulgas seatakse selgemad ootused ja ülesanded kriisi lahendajatele: valitsusele, ametiasutustele, KOV-idele ning elutähtsa teenuse osutajateledele. KOV-idel tuleb kriisiolukorras keskenduda ennekõike elutähtsate teenuste tagamisele (veevarustus, kanalisatsioon, kaugküte, teede korrashoid), oma territooriumil evakuatsioonikohtade määramisele ja kasutuselevõtmisele ning ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisele (sh toidu ja joogivee võimaldamisele) ning olulisemate sotsiaal- ja haridusteenuste pakkumisele. Senised erikorrad „hädaolukord“ ja „kõrgendatud kaitsevalmidus“ kaovad, viimane asendatakse erikorraga „kriisiolukord“. Seda saab kasutada, kui on vajalik lahendada suure mõjuga tsiviilkriisi või tagada riigikaitse. Kriisiolukorra ajal tuleb valitsusel tagada mitme asutuse või isiku tegevuse koordineeritust, saab rakendada isiku põhiõigusi ning -vabadusi piiravaid meetmeid, kaasata tavapärasest rohkem võimeid, vahendeid ja varusid. Kriisiolukorra lahendamist juhib peaminister. Kriisideks valmistumisel plaanide koostamiseks tekib üks protsess, iga osaline saab koostada ühe plaani nii kriisiolukorraks kui selle lävendi alla jäävateks väiksemateks sündmusteks või kriisideks. Hakatakse koostama uut planeerimisdokumenti – Vabariigi Valitsuse kriisiplaani, mis koondab seni eraldiseisva protsessina olnud tsiviilkriisideks ja riigikaitsekriisideks valmistumise ja nende lahendamise. Koonddokumendi sees säilib senine riigi kaitsetegevuse kava. Kriisiülesannetega seotakse ka kriisiülesandega ameti- ja töökohad, mille aluseks on praegu kehtiv riigikaitseliste ameti- ja töökohtade regulatsioon. Kriisiülesannetega ameti- ja töökohad on kasutatavad nii tsiviil- kui riigikaitselises kriisis. Seotakse finantskriiside lahendamine üldise kriisilahendamise süsteemiga ja antakse Vabariigi Valitsusele õigus tagada finantssektori stabiilsus, kui Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole õigel ajal meetmeid tarvidusele võtnud. Sisejulgeolekuasutuste töö erakorralises ja sõjaseisukorras isikute kinnipidamisel, vahistamisel, jälitustoimingute lubade vormistamisel jne muutub oluliselt paindlikumaks, nt vahistamismääruse vormistamiseks on tavapärase 48 tunni asemel erakorralises ja sõjaseisukorras aega 7 päeva. Nähakse ette kohaliku omavalitsuse korraldusega seotud erisused erakorralise ja sõjaseisukorra ajal (nt volikogu kokkukutsumise ja hääletamisega seonduvad erisused ning eelarveliste vahenditega seotud erisused). Sätestatakse nii kriisideks valmistumiseks kui ka nende lahendamiseks vajaliku teabe saamise alused. Eelnõuga kaotatakse ja/või leevendatakse nõudeid mitmetes valdkondades, nt leevendatakse nõudeid sotsiaaltöötajatele ja hooldustöötajatele, nähakse ette erisused perehüvitiste taotlemisel jpm. Laiendatakse riskianalüüsi koostajate, õppuste tegemise kohustuse ja toimepidevuse tagajate ring. Samuti suureneb ettevõtete ring, kellele määratakse püsivad kriisiülesanded. Kehtivas õiguses olemasolevate piiravate meetmete kohaldamise õigust laiendatakse minimaalselt võrreldes kehtivuse kaotavate seadustega (riigikaitseseadus, erakorralise seisukorra seadus, hädaolukorra seadus).